1. Avame poe või kohviku: rollimängud
Poe- ja kohvikumäng ühendab tuttavad igapäevategevused kujutlusvõimega. Laps saab olla müüja, ostja, kokk või külaline ning proovida, kuidas eri olukordades suhelda.
Mida vaja läheb?
Mängutoitu, nõusid, ostukorvi või muid sobivaid mänguvahendeid. Letiks sobib ka väike laud.
Kuidas mängida?
Leppige kokku, kes on müüja ja kes ostja. Valige mõned kaubad ning seadke need letile. Ostja võib paluda näiteks kahte õuna ja üht saia.
Kohvikus saab külaline tellida toidu, kokk selle valmistada ja teenindaja lauale tuua. Kasutage mängus lihtsaid viisakuslauseid: „Palun üks tee”, „Aitäh!” ja „Head isu!”
Vahetage rolle, et laps saaks proovida nii küsimist, kuulamist kui ka vastamist.
Lihtsam variant: ostja valib ühe kauba või tellib ühe joogi.
Keerulisem variant: koostage mõne pildiga ostunimekiri või leppige kokku väike tellimus, mis tuleb meeles pidada.
Mida laps harjutab?
Suhtlemist, rollide jagamist, esemete nimetamist ja väikeste koguste loendamist.
2. Ehitame ülesande järgi: klotsid ja konstruktorid
Vabale ehitamisele võib lisada väikese eesmärgi. Nii saab laps mõelda, milline lahendus võiks toimida, ning seda oma kätega järele proovida.
Mida vaja läheb?
Lapse vanusele sobivaid klotse või konstruktori osi ning soovi korral mänguautot või loomakujukesi.
Kuidas mängida?
Paku üks konkreetne ülesanne: „Ehitame silla, mille alt auto läbi mahub” või „Teeme loomadele maja, kus kõigil oleks ruumi.”
Lase lapsel valida ehitusmaterjalid ja lahendus. Seejärel katsetage koos. Kas auto mahub silla alt läbi? Kas katus püsib peal? Mida võiks muuta?
Kui ehitis ümber kukub, uurige põhjust ja proovige uuesti.
Lihtsam variant: ehitage garaaž ühele autole või aedik kahele loomale.
Keerulisem variant: ühendage mitu ehitist teega või proovige teha sild, mille pealt saab auto üle sõita.
Mida laps harjutab?
Planeerimist, ruumiliste suhete märkamist, katsetamist ja lahenduste muutmist.
3. Mängime reeglite järgi: esimesed lauamängud
Lihtne lauamäng annab võimaluse harjutada kordamööda tegutsemist ja ühise kokkuleppe järgimist. Alustuseks sobivad lühikesed mängud, mille käik on lapsele hästi nähtav.
Mida vaja läheb?
Lapse vanusele sobivat doominot, lotot, paaride leidmise mängu või lihtsat koostöömängu.
Kuidas mängida?
Tutvustage reegleid mängides. Näita ette üks käik ja lase lapsel kohe proovida. Alguses võib kasutada vaid osa kaartidest või mängutükkidest.
Selgita oma tegevust: „Mul on vaja samasugust pilti. Vaatan, kas leian selle.” See aitab lapsel mõista, mida oma käigul teha.
Kui mäng ei lähe soovitud viisil, aita lapse tunnetele leida sõnaline lahendus: „Sa lootsid selle pildi saada ja oled nüüd pettunud.” Vajadusel tehke paus.
Lihtsam variant: vähe mängutükke ja üks lihtne reegel.
Keerulisem variant: mängige kogu komplektiga või lisage mängijaid, järgides endiselt mängu juhendit.
Mida laps harjutab?
Tähelepanu, oma järje ootamist, reeglite järgimist ning erinevate mängutulemustega toimetulekut.
4. Mis juhtus enne ja mis pärast? Jutustamismängud
Pildid, nukud ja loomakujukesed aitavad luua lugusid, millel on algus, sündmus ja lõpp. Kõige lihtsam on alustada tuttavatest olukordadest.
Mida vaja läheb?
Pildikaarte, pildiraamatut või mõnda mängufiguuri. Võite kasutada ka enda joonistatud pilte.
Kuidas mängida?
Valige lihtne sündmus, näiteks kätepesu või õueminek. Pange kaks-kolm pilti järjekorda ja rääkige, mis toimub: „Kõigepealt paneme jope selga. Siis läheme õue.”
Kujukestega mängides alusta lugu: „Karu tahtis sõbrale külla minna, aga…” Lase lapsel pakkuda, mis edasi juhtub. Aita vajadusel küsimustega: „Keda ta kohtas?” või „Kuidas ta koju sai?”
Lugu võib olla naljakas ja ootamatu. Oluline on, et laps saaks oma mõtteid väljendada.
Lihtsam variant: kaks pilti või üks tuttav tegevus.
Keerulisem variant: kolm-neli sündmust või ühine lugu, kus kumbki lisab kordamööda ühe lause.
Mida laps harjutab?
Jutustamist, sündmuste järjestamist, kuulamist ja sõnavara kasutamist.
5. Jätkame mustrit ja võrdleme hulki
Klotsid, loendamisfiguurid ja mängunõud sobivad hästi esimeste mustrite ning koguste uurimiseks.
Mida vaja läheb?
Kaht värvi klotse või muid ühesuguse otstarbega mänguesemeid.
Kuidas mängida?
Lao lühike korduv rida: punane, sinine, punane, sinine. Vaadake seda koos ja küsi: „Milline võiks järgmisena tulla?” Kui laps vajab abi, osuta järjest igale klotsile ja nimeta värvid.
Koguste võrdlust saab kasutada rollimängus. Asetage lauale kolm mängulooma ning andke igaühele üks taldrik. Kas kõigile jätkus? Kas midagi jäi üle?
Alusta väikestest kogustest, mida on lihtne ükshaaval üle vaadata.
Lihtsam variant: laps kopeerib kahe-kolme esemega rea või annab kummalegi loomale ühe eseme.
Keerulisem variant: laps jätkab pikemat mustrit või koostab ise rea, mida täiskasvanu peab jätkama.
Mida laps harjutab?
Korduste märkamist, järjestamist, loendamist ja esemete üks ühele vastavusse seadmist.
6. Meisterdame oma mängumaailma
Meisterdamine saab jätkuda mänguna. Paberist valmib tee, voolimismassist mängutegelane ja väikesest karbist loomade kodu.
Mida vaja läheb?
Lapse vanusele sobivat voolimismassi, paberit, joonistusvahendeid, liimi ning soovi korral eakohaseid kääre.
Kuidas mängida?
Valige üks ühine idee: teeme loomaaia, linna või mängukohviku. Laps saab joonistada tausta, rebida ja kleepida paberist detaile või voolida mängu jaoks esemeid.
Kääridega harjutamisel alusta kitsasse paberiribasse väikeste sisselõigete tegemisest. Ole lapse kõrval ja näita, kuidas kääre hoida ning kasutada.
Lase lapsel otsustada, kuidas tema töö välja näeb. Valmis meisterdust saab kohe järgmises mängus kasutada.
Lihtsam variant: paberitükkide rebimine ja kleepimine või voolimismassi vajutamine ning rullimine.
Keerulisem variant: mitmest osast koosnev meisterdus, näiteks karbimaja koos ukse, akende ja paberist teega.
Mida laps harjutab?
Käte koostööd, töövahendite kasutamist, oma idee kavandamist ja elluviimist.
7. Kuidas karu ennast tunneb? Emotsioonimängud
Nuku või mängulooma kaudu saab rääkida rõõmust, kurbusest, pahameelest ja hirmust. Mängutegelase olukorra üle võib lapsel olla lihtsam arutleda kui kohe enda kogemusest rääkida.
Mida vaja läheb?
Nukku, pehmet looma, käpiknukku või emotsioonipilte.
Kuidas mängida?
Loo väike olukord: „Karu ehitas torni, aga see kukkus ümber. Kuidas ta võiks ennast tunda?”
Kuula lapse vastust. Ühes olukorras võib kogeda erinevaid tundeid – karu võib olla kurb, pahane või hoopis valmis uuesti proovima.
Mõelge koos, mis võiks teda aidata. Kas ta soovib seltsi, abi ehitamisel või väikest puhkepausi? Las laps proovib mängides leida ja näidata lahendust.
Lihtsam variant: valige kahe näopildi seast tegelase tundele sobiv pilt või tehke koos erinevaid näoilmeid.
Keerulisem variant: võrrelge kahe tegelase tundeid: üks tahab veel mängida, teine soovib juba koju minna.
Mida laps harjutab?
Tunnete märkamist ja nimetamist, teise vaatenurga kuulamist ning erinevate lahenduste pakkumist.
Üks mänguidee võib kasvada mitmeks
Kõiki tegevusi ei pea eraldi ette valmistama. Klotsidest ehitatud maja võib muutuda kohvikuks, mille jaoks laps koostab menüü. Kohvikusse tulevad mänguloomad, kellele tuleb jagada nõud ja leida istekoht. Nii põimuvad ehitamine, jutustamine, loendamine ja koos mängimine loomulikult.
Lähtu lapse huvist ning kohanda ülesandeid tema oskuste järgi. Kui mäng tundub keeruline, vähenda esemete arvu või alustage mängu üheskoos. Kui laps pakub oma idee, anna sellele ruumi.
Vali mänguvahendid tootja vanusesoovituse järgi ning juhenda last kääride ja teiste töövahendite kasutamisel.
Õpime mängides — mõtleme, loome ja tegutseme koos.
Kaare Lelula e-poest leiad mänguasju ja tegevusvahendeid nii koduseks mängimiseks kui ka lasteaeda. Kui vajad valimisel abi, kirjuta meile, kui vana on laps ja mis teda huvitab.